Tänane mõtteterake!

Niisiis , asume koheselt asja kallale nimelt täna poes käijes suutsin ma läbimõelda nii mõndagi oma eriti aeglase ajuga mis mind suudab ennastki üllatada vahest.Nimelt mõtlesin ma mitmete küsimuste peale mida ma kohe siia järjestikku kirjutama hakkan ja pärast siis arutlema hakkan et miks niivõinaa: 1.Miks ei võiks olla inimesel töö mida ta tahaks teha? 2.Miks on meil Eesti noortel nii tõsiselt raske elu? 3.Miks saab Eestis noor hakkama ainult olles mitme jõuga mitte ainult üksiolles? 1.Kui nüüd ju loogiliselt mõtlema hakata siis kellele meeldiks tööl käija ? Mitte kellegil muidugi peale nende kellele nende töö polegi ainult töö. Mõnele meeldib üks amet teisele jällegi teine ja egas igaleühele ju ei saagi meeldida kõik ametialad , sest kõike ei oska ju meist keegi. Aga ka inimene kes on õppinud teatud ala teades et vot sellel kohal ma soovin kunagi töötada , lõpetavad ikkagi poekassades müüjana olles? Või hoopis koristajana võimis iganes muus ametivaldkonnas? Muidugi egas kõik eiteagi kohe alguses mis neile meeldib ja tuleb katsetada erinevaid võimalusi, aga siin tekib järgmine küsimus on selleks meie väiksel riigil nagu Eesti võimalus? Minule isiklikult tundub et mitte. Kui inimene saaks teha tööd mis talle meeldib , istub või sobib siis ju oleks tööle minek palju lõbusam , parem võimis igateine emotsioon ja lahkudes oleks samamoodi, sest ilmselgelt töö mis meile ei istu tekitab meis masendust , väsimust , sa ei tee tööd selle tundega millega peaks ja mured algavadki , käid aga üheltkohalt teise..Muidugi ka see pole ju ainus põhjus miks üleüldiselt inimene ühelkohal ei püsi. Teine probleem ju on ka palk , siin Eestis ei saa ju klienditeenindajad tuhkagi palka. Ja nüüd saamegi ka vastuse meie 2. ja 3.dale küsimusele noored ei saagi sellepärast hakkama kuna palgad on väiksed mõnel veab on vanemad , tuttavad või sugulased seljataga abis kuid kauaks ? Kunagi pead ikkagi ju ise hakkama saama... Aga samas on ka erandeid mõni saab lausa suurepäraselt hakkama aga eks seal ole ka jällegist omad asjad miks janiiedasi. Aga näiteks võin ma võtta kasvõi ennast kevadel saan alles 19 ja olen nii 2 aastat kindlasti pidanud igasuguseid erinevaid olukordi taluma..Küll ilma elektrita elamist , kaks kuud ilma söögita olemist põhimõtteliselt..ühesõnaga ma võin öelda et ma olen ka päris madalal olnud kuid muidugi annab veel hullemaks minna alati saab... Ja ka praegugi selle aja jooksul olen ma vist 4-5 korda tööd vahetanud nii mitmetel põhjustel..küll palga ja küll muude asjade pärast. Aga muidugi ma siimaani elan ära surnud pole kuid siiski täna poes käijes kui mul jäi kõigest 3 senti puudu rahast ja üks onu mulle selle andis siis mul oli lihtsalt häsbi tõeliselt häbi , sellistes olukordades tahaks ainult nutta..Ma ei saa lubada endale asju mida mõned suudavad endale lubada ja näha kuidas mõnel on paremini läinud kui mul siis küsin ma alati endalt et miks mul niiviisi pole et mida ma siis nagu halvasti olen teinud et minu elusaatus selline on ? Aga see selleks 3da küsimuse juurde siis. Eks jälle need palgad ja asjad ja eks mitmekesi on ikka kergem ja suudavad inimesed olla tugevamad. Sest raskus on ju poolevõrra langenud , kuid mitte muidugi täielikult kuna elu on ju ettearvamatu... Ja vot niipaljudele asjadele sain ma täna mõeldud vaid ühe poeskäigult koju jalutades mis pole pikkmaa kõigest nii max 3 minutit võibolla ja oli tunne et on vaja see arutlus ülesse kirjutada , kuna mulle meeldib oma mõtteid , muresid ja muid asju ülesse kirjutada. Muidugi igalühel oma mõtted , oma arvamus ja oma loogika ja oma hädad kuid siiski :)